ATH laps ja lasteaed

Väikelastel esineb raskusi uinumisega, uni on rahutu ja katkendlik, rinnaga toitmisel esinevad imemisraskused, toitmise ajal on nad sageli nutlikud. Need väikelapsed on sageli rahutud, kergesti häiritavad, enese rahustamiseks võivad nad intensiivselt pöialt imeda, end küljelt küljele kõigutada, oma pead kiigutada või vastu voodit prõmmida. Neile ei pruugi meeldida pikalt süles istuda, seetõttu kaebavad vanemad sageli, et neil on raske luua lapsega harmoonilist suhet ning vanemad süüdistavad end oskamatuses.

Kõiki eelkooliealisi lapsi iseloomustab väljendunud füüsiline aktiivsus, lühiajaline tähelepanuvõime ja impulsiivne käitumine. Ealisest normist enam väljendunud aktiivsus ilmneb just struktureeritud tegevustes ja olukordades, ATH-ga laps ei suuda sellistes olukordades rahulikult paigal püsida, ta suundub pidevalt ühelt tegevuselt teisele, tema tegevuse eesmärgid vahelduvad ootamatult ja kiiresti, ta ei suuda endale iseseisvalt kestvamat huvitavat tegevust leida. Vaatamata väljendunud motoorsele üliaktiivsusele on need lapsed sageli motoorselt kohmakad, seetõttu esineb suur traumade oht. Liigutuste koordinatsiooni ja kõne areng on sageli hilinenud. Korraharjumuste ja igapäevaste rutiinide harjutamine kulgeb  vaevaliselt.

Hüperaktiivsele väikelapsele tekitavad igapäevased tegevused nagu söömine, riietumine, magamaminek, lasteaias käimine tihti riidusid. Ent just igapäevaste tegevuste õppimise kaudu laps areneb ning ta saab teadmise, et tuleb tulevikus ise toime.

- Õpeta lapsele riietumistehnikat ning osta riideid, mida on lapsel endal kerge selga panna;
- Õhtul pane lapse riided valmis sellises järjekorras, kuidas need selga peab panema;
- Sinu ootused peavad vastama lapse eale ja arengutasemele. Toeta lapse iseseisvat tegutsemist, aga mõtle ka sellele, kui palju ta vajab veel täiskasvanu abi;
- Õues käimine muuda päeva regulaarseks osaks, kuna väljas mängimine annab talle võimaluse kulutada energiat ja liikuda;
- Anna lasteaiale informatsiooni oma hüperaktiivsest lapsest;
- Jaga kasvatajale vihjeid asjadest, mis last köidavad, aitavad;
- Koosta koos lasteaiaga kirjalik tegevusplaan, kus lepitakse kokku ühised mängureeglid lapse kasvatuses ja hoius. Igapäevaseid tegevusi lasteaia ja kodu vahel on hea teada anda vihiku abil, kuhu kirjutatakse lasteaias toimunud sündmused, mitte märkused; 
- Aita last sotsiaalsete kontaktide loomisel ja hoidmisel. Tee lapsega koos läbi neid sotsiaalseid olukordi. Seleta, kuidas teiste lastega suheldakse;
- Teavita last eelseisvast väljaminekust (nt külla, arsti juurde vms). Katseta ja leia oma lapsele sobiv etteteatamise aeg;
- Varu kõikideks tegevusteks piisavalt aega.